Aheldatud masina külge

3 päev

No kolmandaks päevaks pean seda kuidas mu öö algas ja mitte hommikul ärkamist. Ärkasin siis öösel kella kahe paiku selle peale, et tuled pandi palatis kõik põlema ja ere-ere haigla valgus tõi mu koheselt ärkvele. Operatsioon oli lõppenud, anestesioloog koos abilise ja suure kandikuga olid kohal. Kõige pealt anti mulle paber, kus tuli anda allkiri toimingu läbiviimiseks. Panin jah-id ära ja kribasin kiirelt oma allkirja ka alla.

KTG- KARDIOTOKOGRAAF

Vasja saadeti toast välja ja mul paluti külili keerata. Selg pesti puhtaks desinfitseerima vahendiga, mille lõhn ei lähe mul kunagi meelest. Kleebiti kaitseriie ( no see millel see auk juba sees on- nagu filmides). Keerasin end kerra, lõug vastu rinda ja põlved nii sügavale kõhu alla kui võimalik.

Hoiatav lause, et see esimene torge teeb nüüd haiget oli päris vähe öeldud. Kuid see tuimestus hakkas jube kiirelt mõjuma ja seda toru sisse ajamist lülide vahele eriti ei tundnudki. Pigem oli selline mega ebamugav tunne.Voolik kleebiti kehakülge ja üle ühe õla masina külge.

Peale seda polnud enam miskit tunnet- ei seljavalu ega tuhusid (kuigi need ju salamisi toimusid edasi).

Magasin siis kuskil 4 tundi ja kui ärkasin, siis ei olnud mul enam tunnet ühes jalas. See vähe öeldud, olin ju terve öö põhimõtteliselt ühe külje peal maganud ja kõik oli nii tuim. Ja siis hakkas mulle muret tekitama üks hommikune rituaal- ma olen aheldatud masina külge. Soolalahus, epiduural ja minu mäletamist mööda oli ka sel hetkel juba mu küljes ka lapse südamelööke mõõtev andur, mis paigaldati talle pähe. KTG ei saanud enam andmeid kätte, sest laps vajus nii alla.

Ja siis aeti mind püsti. Täielik tasakaalupuudus, võimatus korralikult seista ja nii ma siis üritasin pissida siibrisse. Vasja hoidis mind kinni, et ma ära ei vajuks kuidagi. Vot hakkas ikka häbi. Ja seda juhtus kaks korda.

Kella 8st vahetus taaskord ämmaemand, ning valvesse tuli Heivi Kiviselg. Üks noor ja väga kaunis naisterahvas, kes pealt näha tundus kange ja kindla käega. Kuna tuhud olid ebaühtlase pikkusega, siis vahetati ravimit. Lükati tilk (oksütotsiin) järgi ja vot siis hakkas trall pihta.

Mul ei ole kunagi veel nii valus olnud, kui tookord. Vasja lasi oma kätt pigistada aga ma mõtlesin terve aeg, et ega ma ju ka talle haiget ei taha teha. Uutasin ja aatasin seal ikka pikalt. Vahepeal kui tuli pikem tuhude vahe sisse, puhkesin lausnutma. No ikka kontrollimatult. Tundsin vaid, kuidas Vasja puges mu kõrvale voodisse ja üritas lohutada.

Heivi Kiviselg

Huuled jooksid juba verd sellest kuivast õhtust, ning iga lonks vett oli ülimaitsev. Alguses jõime kraanivett aga mingi hetk hakkas Vasja pudelit täitma arstide laua juures olevast Saku Lätte tünnist. Iga kord kui toa uks avanes olid arstid valves kohe. Siis ma veel ei teadnud, et olin too päev ainuke sünnitaja ja tähtsaim prioriteet.

Palusin siis lõpuks et mind tuldaks alt kontrollima. Tundsin esimesi presse ja selline tunne et kohe kohe hakkan nr2 tegema. Ootasime siis naistearsti ja kui ta lõpuks tuli, oli juba täis avatus.

Pean veel mainima, et ärgates tol hommikul oli avatust vaid 4 cm- 1 cm rohkem kui eelneval õhtul.